Automatikfahrer
Guest
Ahoj an alle das ist Geschichte von Skoda warum das Auto Schade heisst Leider kann ich nicht alles in deutsch aber vielleicht ist doch interessant Gruss Janosch Autoláska Mlada BoleslavSkoda tehase ajalugu lühidalt
Mlada Boleslavis asuv Skoda tehas, nagu paljud teisedki autotehased, said alguse
väga väiksest asjast. Vaclav Klement (25-aastane raamatukaupmees) ja Vaclav
Laurin otsustasid asutada aastal 1894 jalgrattaremonditöökoja. Järgmisel aastal
alustasid nad juba ise jalgrataste valmistamist. Jalgrattatehas laienes ja 32
inimesele tööd andnud tehas kolis aastal 1898 sinna, kus Skoda autotehas asub
tänapäevalgi.
Järgmiseks hakati valmistama mootorrattaid. Aastal 1899 ettevõte valmistas kaks
mootorratast ja aasta pärast võideti Frankfurdi näitusel juba auhind. Edu jätkus
ja samuti ka toodangu edasiarendamine. 1901 sündis esimene Laurin & Klement -
märki kandev auto, mootoriks oli 2-sil. 1,1-liitrine, mis arendas võimsust 7 hj.
Mootorrataste tootmist jätkati, aga aastast 1905 hakati enam tähelepanu pöörama
autodele. Esimene tootmisse lastud mudel kandis nime Voituretta ja tehases
töötas juba 500 inimest. Jaanuaris 1907 sai ettevõttest aktsiaselts ja tehti
esimene buss.
Laurin & Klement autosid valmistati kuni aastani 1925. Insener Emil von Skoda,
kes oli maa suurima raske- ja masinatööstuse omanik, ostis autotehase, mille
rahaline seis oli peale sõda kehvapoolne. Tehas hakkas jälle kasumit tootma.
Teine maailmasõda tõi jälle endaga probleeme. 9.5.1945 Saksa õhujõud tühjendasid
oma viimased pommilastid Skoda tehase kohal, tehes tehase täiesti maatasa. Sama
aasta lõpuks ehitati tehas uuesti üles ja saadi käima. Maa poliitiline olukord
muutus ja tehas natsionaliseeriti. Kuuekümnendatel tehast laiendati ja aastal
1964 siirduti saritootmisse. 1969 veeres tehasest välja miljones auto.
Tagaveolisi ja taga asetseva mootoriga Skodasid valmistati aastatel 1964 - 1989.
Juba aastal 1982 hakkasid Skoda insenerid projekteerima madalama keskklassi
esiveolist autot. Disainimine toimus Itaalia kompanii Style Bertone SpA
ühistööna, mis edenesi väga vaevaliselt, kuna Skoda tehas oli kehvas seisus.
80ndate lõpul toimus Tshehhoslovakkias riigipööre ja algas siirdumine
turumajandusse.
Tshehhoslovakkia valitsus, tehase ainuke omanik, pidas tehase arengut silmas
pidades vajalikuks otsida koostööpartner, kes suudaks tagada piisavad
investeeringud ja viia Skoda edasi järgmisesse aastatuhandesse. Detsembris 1990
tegi parima pakkumise Volkswageni kontsern ja sai nii 30%-ga tehase omanikuks.
Turule tulnud Favoriti ja Formani hakati moderniserima ja neile tehti üle 800
paranduse. Saadi ka ISO 9002 kvaliteedisertifikaat. Uuendati tootmisliine,
ehitati uus värvimisliin ja koostehall. Sügisel 1994 tuli turule Skoda Felicia
ja 1995 tähistas tehas oma 100ndat aastapäeva. Feliciat saatis suur menu ja
Skodasid eksporditi juba 60sse riiki. Uues supermoodsas koostehallis hakati
sügisel 1996 tootma Octaviat. Samas tõusis VW osalus tehases 70%-ni.
Kui tundub, et midagi on valesti, kliki siia, siis reloadib kogu lehe.
(C) Oliver Gailan 1997-2000, Homepage is here!
Mlada Boleslavis asuv Skoda tehas, nagu paljud teisedki autotehased, said alguse
väga väiksest asjast. Vaclav Klement (25-aastane raamatukaupmees) ja Vaclav
Laurin otsustasid asutada aastal 1894 jalgrattaremonditöökoja. Järgmisel aastal
alustasid nad juba ise jalgrataste valmistamist. Jalgrattatehas laienes ja 32
inimesele tööd andnud tehas kolis aastal 1898 sinna, kus Skoda autotehas asub
tänapäevalgi.
Järgmiseks hakati valmistama mootorrattaid. Aastal 1899 ettevõte valmistas kaks
mootorratast ja aasta pärast võideti Frankfurdi näitusel juba auhind. Edu jätkus
ja samuti ka toodangu edasiarendamine. 1901 sündis esimene Laurin & Klement -
märki kandev auto, mootoriks oli 2-sil. 1,1-liitrine, mis arendas võimsust 7 hj.
Mootorrataste tootmist jätkati, aga aastast 1905 hakati enam tähelepanu pöörama
autodele. Esimene tootmisse lastud mudel kandis nime Voituretta ja tehases
töötas juba 500 inimest. Jaanuaris 1907 sai ettevõttest aktsiaselts ja tehti
esimene buss.
Laurin & Klement autosid valmistati kuni aastani 1925. Insener Emil von Skoda,
kes oli maa suurima raske- ja masinatööstuse omanik, ostis autotehase, mille
rahaline seis oli peale sõda kehvapoolne. Tehas hakkas jälle kasumit tootma.
Teine maailmasõda tõi jälle endaga probleeme. 9.5.1945 Saksa õhujõud tühjendasid
oma viimased pommilastid Skoda tehase kohal, tehes tehase täiesti maatasa. Sama
aasta lõpuks ehitati tehas uuesti üles ja saadi käima. Maa poliitiline olukord
muutus ja tehas natsionaliseeriti. Kuuekümnendatel tehast laiendati ja aastal
1964 siirduti saritootmisse. 1969 veeres tehasest välja miljones auto.
Tagaveolisi ja taga asetseva mootoriga Skodasid valmistati aastatel 1964 - 1989.
Juba aastal 1982 hakkasid Skoda insenerid projekteerima madalama keskklassi
esiveolist autot. Disainimine toimus Itaalia kompanii Style Bertone SpA
ühistööna, mis edenesi väga vaevaliselt, kuna Skoda tehas oli kehvas seisus.
80ndate lõpul toimus Tshehhoslovakkias riigipööre ja algas siirdumine
turumajandusse.
Tshehhoslovakkia valitsus, tehase ainuke omanik, pidas tehase arengut silmas
pidades vajalikuks otsida koostööpartner, kes suudaks tagada piisavad
investeeringud ja viia Skoda edasi järgmisesse aastatuhandesse. Detsembris 1990
tegi parima pakkumise Volkswageni kontsern ja sai nii 30%-ga tehase omanikuks.
Turule tulnud Favoriti ja Formani hakati moderniserima ja neile tehti üle 800
paranduse. Saadi ka ISO 9002 kvaliteedisertifikaat. Uuendati tootmisliine,
ehitati uus värvimisliin ja koostehall. Sügisel 1994 tuli turule Skoda Felicia
ja 1995 tähistas tehas oma 100ndat aastapäeva. Feliciat saatis suur menu ja
Skodasid eksporditi juba 60sse riiki. Uues supermoodsas koostehallis hakati
sügisel 1996 tootma Octaviat. Samas tõusis VW osalus tehases 70%-ni.
Kui tundub, et midagi on valesti, kliki siia, siis reloadib kogu lehe.
(C) Oliver Gailan 1997-2000, Homepage is here!